Õhtu Kálmaniga

Helilooja: Imre Kálmán
Muusikajuht ja dirigent: Taavi Kull 
Lavastaja-koreograaf:Fabrice Gibert
Libretist ja näitejuht: Jaan Willem Sibul 
Kunstnik: Maarja Meeru 
Osades: Pirjo Jonas, Karmen Puis, Merle Jalakas, Reigo Tamm, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, 
Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja Vanemuise tantsu-ja balletikooli õpilased. 

Esietendus 7. november 2015 Vanemuise väikeses majas. 


Vanemuise lavastuses "Õhtu Kálmaniga" on kokku liidetud neli Imre Kálmani operetti- "Montmartre'i kannike", "Krahvinna Mariza", "Bajadeer" ja "Silva". Kõigist neljast operetist on lavale toodud katkendid ning need on liidetud ühtseks tervikuks. Ent hoolimata  sujuvast tervikust on siiski selgelt eristatavad erinevad operetid. 
Etendus algas energilise etteastega Rasmus Kulli, Simo Breede ja Reigo Tamme poolt. 
Tegu oli humoorika ja särava numbriga, mis tõmbas publiku käima. 
Järgnes imekaunis aaria Pirjo Jonase esituses. Siiski tüki vältel jäi minu jaoks Pirjo veidi nõrgaks. Hääl on küll imeline, kuid vaikne. 
Etenduse esimese pildi lõpus moodustavad Simo Breede, Reigo Tamm, Rasmus Kull ja Pirjo Jonas äärmiselt hästi kokku kõlava kvarteti, mis on kaunis lõpetus "Montmartre'i kannikese" katkendile. 
Nii mõnegi solisti puhul oli diktsioon veidi halb ja tekst polnud arusaadav. Õnneks polnud see nii väga häiriv.  
Palju häirivamaks asjaoluks olid taaskord pidevalt liikuvad aksid. Mainisin seda ka ooperi "Rehepapp" puhul. 
Neljast operetikatkendist kõige parema mulje jätsid "Montmartre'i kannike" ja "Silva". Järgmisele kohale paneksin opereti "Bajadeer". Ei oska öelda miks, aga minu jaoks jäi veidi nõrgaks "Krahvinna Mariza". Ma ei ütle, et ta oleks olnud lavastuslikult halb või et viga oleks olnud solistides, kuid mulle tundus, et pärast katkendit "Montmartre'i kannikesest" jäi "Krahvinna Mariza" kuidagi loiuks. 
Nii "Bajadeeris" kui ka "Silvas" nautisin väga Karmen Puisi etteasteid. Kõige rohkem läks hinge duett Simo Breedega  Kálmani "Silvas". 
Teine duo, keda väga nautisin olid Merle Jalakas ja Rasmus Kull. Seda eelkõige operetis "Bajadeer".  Kull paistis silma oma energiaga. Tema stseenid rõkkasid lõbususest ja humoorikusest. Rasmus Kulli silmades olev sära tekitas kindlasti ka publikule sooja tunde. Lisaks hästi omandatud partiile ja näitlejameisterlikkusele üllatas Rasmus ka lustakate tantsunumbritega. Solistidest oli Rasmus Kull kindlasti üks liikuvamaid. 
Mulle meeldisid pisidetailid nagu näiteks kooriartistid, kes aeg-ajalt tagalaval tegutsesid hetkel, mil solistid ees laulsid. Selline puhas ja lihtne lavaline liikumine tekitas sobiva atmosfääri. Ka  balletikooli õpilaste tantsunumbrid sobisid tervikusse imehästi. 
Kokkuvõtlikult oli tegu ühe mõnusa tervikuga, mida oli meeldiv nii vaadata kui ka kuulata!

Fotod on pärit Vanemuise teatri kodulehelt. 
Rohkem infot lavastuse kohta leiab Vanemuise kodulehelt SIIT.












   



Kommentaarid