Armunud Shakespeare

Lavastaja: Georg Malvius
Kunstnik: Ellen Cairns
Valguskunstnik: Palle Palme
Helilooja: Rasmus Puur
Koreograaf: Maiken Schmidt (Tallinna Linnateater)
Lavavõitluse seadjad: Indrek Sammul ja Rein Oja 
Tõlkinud: Anu Lamp
Osades: Will Shakespeare Karmo Nigula, teistes osades Piret Krumm, Mait Malmsten, Ülle Kaljuste, Indrek Sammul, Christopher Rajaveer, Kristo Viiding , Tiit Sukk, Robert Annus, Liisa Saaremäel, Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater), Maria Klenskaja, Marta Laan, Markus Luik, Taavi Teplenkov, Guido Kangur, Hendrik Toompere jr, Jüri Tiidus, Lauri Liiv, Veljo Reinik , Erik Joonatan Tepp või Kaspar Kiisk.  Muusikud: Tiit Kikas, Peeter Klaas, Villu Vihermäe, Anto Õnnis, Valter Soosalu.
Esietendus 27. novembril 2016 suures saalis.

"Armunud Shakespeare" on mõistagi lugu sellest, kuidas üks maailma kuulsamaid klassikuid on armunud Viola de Lessepsisse ning kuidas sellest afäärist sünnib näidend "Romeo ja Julia". 
Erinevate ajastute kujutamine teatrilaval on minu meelest üks põnevamaid asju teatrimaailmas ning seepärast olin juba enne etendust äärmiselt elevil. Nii koreograafia, muusika kui ka lavakujunduse ja kostüümide koosluses oli Draamateatri lavale tekkinud vägagi usutav inglise renesanssi aeg. Enim nautisin ma elus muusikat laval, Rasmus Puuri helilooming teeb lavastusest terviku - olen enam kui kindel, et ilma muusikuteta poleks lavastus olnud pooltki nii ühtne. 

Lisaks peensusteni lihvitud atmosfäärile olid peenekoeliselt lihvitud ka kõik rollid laval ning nii suure trupi kohta on see ime. Ka kõrvalosad olid kõik väga maitsekad. Näiteks Indrek Sammul, kes kehastas Ned Alleyni, mängis oma väikest rolli väga suurejooneliselt. Temast õhkus suursugusust igal sammul. 
Shakespeare Karmo Nigula esituses oli meeldiv üllatus. Küllaltki noore näitlejana nii suurt rolli veenvalt esitada on ülim näitlejameisterlikkus. Kuna näidendis on Shakespeare ise samuti noor ja alles oma karjääriga alustav, siis oli Nigulal millega samastuda ning see aitaks rolli loomel kindlasti kaasa. 
Piret Krumm Viola de Lessepsina jäi minu jaoks veidi rabedaks, kuid nii kui mängu tuli Thomas Kent oli Krumm palju elujõulisem ja julgem. 
Lavavõitluse stseenid kiskusid saalis pinge üles. Publik elas igati kaasa ning meeletult hea oli näha laval hästi seatud võitlust. 
Georg Malvius on vaieldamatult sensiatsioonline lavastaja. Ta on Eestis lavale toonud mitmeid lavastusi nende seas "Viiuldaja katusel" ja "Ooperifantoom". Kõiki tema lavastusi on saatnud imeline edu ning Malvius ei väsi üllatamast - iga lavastusega üha enam. 
Nähtu pani mõtlema nagu ikka - armastuse peale. Viola de Lesseps oli valmis ohverdama enda ja Shakespeare'i armastuse selleks, et Shakespeare edasi kirjutaks ja endale karjääri looks. Kas reaalses maailmas eksisteerib sellist armastust? Küllap oskab igaüks ise sellele vastata. 

Fotod on pärit Draamateatri kodulehelt. 

Rohkem infot lavastuse kohta leiab teatri koduleheküljelt SIIT. 



Kommentaarid