Viiuldaja Katusel

Autor: Jerry Bock, Joseph Stein, Sheldon Harnick
Lavastaja:  Georg Malvius (Rootsi) 
Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi)
Koreograaf: Adrienne Åbjörn (Rootsi)
DirigendidJüri Alperten, Kaspar Mänd, Lauri Sirp
KunstnikEllen Cairns (Šotimaa)
Osades: Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Evelin Võigemast(Tallinna Linnateater), Helgi SalloRené Soom, Mati VaikmaaKadri KipperAnett SchneiderKaia OidekiviReigo Tamm(Vanemuine), Norman SalumäeKarl-Erik TammeGeorg GurjevJuuli LillMart Laur jpt. 

Esietendus 3. juunil 2016 Rahvusooperis Estonia.


Pool sajandit tagasi sündinud muusikalist sai üks menukamaid Broadwayl, kus seda mängiti enam kui kolm tuhat korda – rohkem kui Loewe’ „Minu veetlevat leedit“. "Viiuldaja katusel" on lugu piimamees Tevjest ja Anatevka külast, kus elutsevad juudid, kellel on oma kindlad traditsioonid ja tõekspidamised. 

Juutide ajalugu on küllaltki kannatusrohke ning nad on läbi elanud mitmeid pagendusperioode, millest esimene suurim oli juba 6. sajand e.Kr. 
Ka "Viiuldaja katusel" lõpeb inimeste pagedamisega oma kodukülast Anatevkast. 
Mina olen niivõrd noor inimene, et mul puudub au olla osa saanud 1989. aasta "Viiuldajast", mida lavastas samuti Georg Malvius ning kahjuks ei ole ma ka näinud 2003. aasta Vanemuise lavastust. Küll aga olen nüüd juba kahel korral näinud uusimat Estonia versiooni. 
Jerry Bocki helilooming on hästi põimitud juutide rahvusmuusikaga, mis on toeks juudikultuuri publikuni jõudmisele. Samuti olid vaieldamatult head kõik vokaalsed sooritused nii draamanäitlejate kui ka ooperilauljate poolt. 
Eriti hästi tuleb see välja kosjamoori laulus, mida esitavad Kadri Kipper, Kaia Oidekivi ja Anett Schneider. Nende kooslus laval oli väga elav ning näitlejatel oli hea omavaheline keemia. Samuti ei jäänud nooremad lauljad Oidekivi ja Schneider kuidagi oma vokaalse soorituse poolest alla Kipperile, kes on väga tasemel Rahvusooperi solist.
Üks suurimaid muusikalisi kordaminekuid tüki jooksul on päris alguses olev lugu traditsioonidest. Laval on nii koor kui ka kõik muud tegelased ning lugu kõlab äärmiselt hästi kokku ning mõjub väga võimsalt. Sellele stseenile annab palju vürtsi koreograafia, mis võlub eelkõige oma lihtsusega. 
Balletiartistide sooritused olid imelised nii vene - kui ka veinipudeli tantsus ("The wine bottle dance").
Mait Malmsten Tevjena mõjus väga usutavalt ja siiralt. Eriti maitsekalt mängib ta Tevje vestlusi jumalaga. Ka publik võttis Malmstenit äärmiselt hästi vastu - pärast mõnd humoorikat repliiki kõlas vali publiku naer ning aplaus. 
Lavakujundus oli soojades toonides ning maalähedane, mis sobib hästi väikese Anatevka küla kujutamiseks. 
On täiesti mõistetav, miks "Viiuldajal" Eestis niivõrd suur menu on. Meie rahvus on samuti läbi elanud tagakiusamist ning see sõnum jõuab arvatavasti kõigile kohale. Kuid teine sõnum vähemalt minu jaoks on, et elus tuleb hoida tasakaalu just nagu viiuldaja katusel, kes kukuks kui end liiga palju ühele või teisele poole kallutaks. Tuleb  hoida tasakaalu hoides traditsioone au sees, aga samas olema suuteline aktsepteerima kõike uut, mida aeg toob. 

Fotod on pärit Rahvusooper Estonia kodulehelt


Kommentaarid